12. veebruar
Selles paneeldiskussioonis arutleme, kas algoritmiline õiglus on võimalik. Küsime, kui tõhusad on praegused Euroopa Liidu ja riikliku tasandi poliitikad tehisintellektisüsteemides esinevate kallutatuse, diskrimineerimise ja riskide käsitlemisel ning kuidas viia põhimõtted praktikasse.
Eesti Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatav sessioon keskendub peamistele teguritele, mis aitavad suurendada usaldust automatiseeritud otsustussüsteemide (ADM) õigluse suhtes. Millised kindlustus- ja tõendamisviisid toimivad ning millised takistused on endiselt alles?
Avalikelt asutustelt oodatakse automatiseeritud otsustussüsteemide (ADM) kasutuselevõtul kiiret innovatsiooni, kuid sellega kaasnevad ka eripärased õiguslikud ja eetilised kohustused. Selles sessioonis uuritakse, kuidas valitsemise innovatsioon saab olla kooskõlas vastutuse, läbipaistvuse ja põhiõiguste kaitse põhimõtetega. Tuues kokku riikliku ja Euroopa Liidu tasandi vaatenurgad, käsitletakse, kuidas õigusliku vastutuse raamistikud võivad nii võimaldada kui ka piirata vastutustundlikku innovatsiooni avalikus sektoris.
Kuidas kujundada õiguslikku vastutust nii, et avaliku sektori innovatsioon ADM-süsteemide kasutamisel tugevdaks, mitte ei nõrgestaks, usaldust ja põhiõigusi?
Eesti võrdõigusvoliniku kantselei korraldatavas sessioonis keskendutakse sellele, kuidas avalikkuse kaasamine ja kaasav disain aitavad tugevdada tehisintellekti õiglust.
Kasvamas on teadlikkus sellest, et tehisintellekti kasutamisel otsuste tegemisel või otsustamise toetamisel võib esineda kallutatust või diskrimineerimist. Ettekanne käsitleb, kuidas kohaldada tehisintellekti puhul Euroopa Liidu õiguses sätestatud otsese ja kaudse diskrimineerimise tuvastamise kriteeriume. Seejärel vaadeldakse, kuidas sellist diskrimineerimist saab õiguslike mehhanismide abil tõkestada ning kas kehtivad õiguskaitsemeetmed on piisavad, et tuvastada ja tõhusalt reageerida tehisintellektiga seotud diskrimineerimisele.